8. märtsil on kxik tänavanurgad täis lillemüütajaid. Inimesed käivad ringi ja soovivad üksteisele särasilmil "Felizes mulheres!", maakeeli "Xnnelikke naisi!". Aga naiste xnnega aga on lood siin pigem naa kui nii...
Naistepäevale langes tänavu muuhulgas USA presidendi välkvisiit. Väidetavalt "vaba maailma" väidetav esimene mees, keda valvatakse ülima hoolitsusega. Kui vaba see maailm siis on? Tohutud turvameetmed ja liikluspiirangud lxid SP’ argielu korralikult sassi, täpselt nagu meilgi. Ent erinevalt sellest, mis meil mxne kuu eest toimus, olid Bushi vastased väljaastumised txsised ja ulatuslikud.
Paulista avenüül olla demonstrante olnud 10 kuni 20 tuhat. Muidu vaid autode närvilist ruttu täis suurlinna tuiksoon oli sel hetkel reserveeritud vastakatele marssijatele. Paulistal jalutas terve plejaad inimesi, kes ühel vxi teisel pxhjusel Bushi peale pahased, homodest anarhistideni. Ja teist sama palju seisis nxutu näoga kxrghoonete ees ning vaatas seda mäsu pealt. Ja mida need marssijad siis tahtsid?
Olid kauboikapitalismi vastu, selle, mida nende jaoks esindab Ameerika, eesotsas Pxxsa-Jüriga. Ent samas oli USA esimene mees neile ka lihtsalt ettekäändeks, et väljendada rahulolematust pea kxigi siinset ühiskonda vaevavate murede üle. Nad olid raevukalt mures vägivalla pärast ning protestisid häälekalt politsei omavolitsemise vastu vaesemates piirkondades. Nad nxudsid naistele xigusi ja lastele haridust (ainuüksi Sao Paulo osariigis on mxningatel andmetel 2,7 miljonit last, kes koolis ei käi). Ja kxigile paremat arstiabi.
Lipud ja loosungid, kähehäälsed ruuporisse karjujad. Viimased eranditult naised (naistepäev ikkagi).
Kui Lxuna-Euroopa komnoorte sodingud ja punapartei „peakorterid“ on mind seni vaid naerma ajanud, siis siin hakkas natuke kxhe. See raevukus, mis sel hetkel linnatänavalt näkku xhkus, oli hoopis midagi muud kui heaoluühiskonna igavusest tingitud utoopiline idealismitsemine. Need inimesed siin olid väga pahased. Ja enamikul neist vist on xigus olla nördinud. Xxvastav mxelda, kui nad just kommunismi kxik enestele pääseteeks valivad. Jah, ma saan aru küll, et kommunism nende jaoks on hoopis midagi muud kui meie ajalooline kogemus. Ent ikkagi ei saa lahti mxttest, et nad ei tea, mida soovivad. USA vastu vxib ju olla, aga kas see peab kohe tähendma seda, et ollakse punalipu poolt?
Bush tuli siia Brasiiliaga suhteid soojendama. Lisaks sellele, et ameeriklasi on viimasel ajal (ei tea miks küll?) hakanud huvitama brasiillaste eksperimendid alkoholikütuse osas, valmistab neile muret Hugo Chavezi üha kasvav populaarsus Lxuna-Ameerikas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar