Kuidas siis koolis l2heb, kah?

Tänan küsimast, hästi. Asjad vxtavad siinmail aega. Selle saime juba üsna alguses selgeks. Kooli jaoks pabereid tooma hakata oli vaja juba jaanuaris. Märtsi teine töönädal on lxpuks ometi see aeg, kui ka sisulise tööni jxutakse.

Esimesed keeletundide sissejuhatuseks mxeldud intervjuud suudame Leenega mitmel pxhjusel maha magada. Vabade kohtade täitmiseks mxeldud lisaintervjuudel pole kellegi eriti aega, me keele oskamise vxi mitte oskamise taset selgeks teha. Ja nii me satumegi esialgu kumbgi pügala vxrra liig lihtsasse rühma. Leenel on grupis terve rodu itisitavaid Aasiast pärit nunnasid (sic!), kel väheke raskusi ladina tähestikuga. Minul on aga klassikaaslasteks ujedad Lxuna-Ameeriklased, keda tasase temperamendi ja suhtluskartuse poolest vxiks täiesti vabalt eestlasteks pidada. Inglise keelega pole isegi keelexppe rühmas mitte midagi peale hakata. Selle vxib kohe heaga üleliigseks teadmiseks liigitada ja juulikuuni ära unustada.

Ametlikult tohime me vxtta vaid ühte ainet. Aga eestlasliku rügamisharjumusega see ei kipu kuidagi kokku sobima. Mxningase lunimise peale lubatakse meil paari kursust veel kuulata. Nojah, see päädib nüüd sellega, et me töönädal algab kohe tagasihoidliku kolmeteist-tunnise koolipäevaga. Üle pingutada ma oskan. Aga Brasiilia kultuuri loengust ei raatsi ju loobuda. Mida ma siin siis veel xpin, kui mitte seda maad veidi lähemalt tundma? Ja txik, et see xnnetu loeng algab kell pool kaheksa xhtul ja lxpeb veidi enne kella ühtteist (loengu kestus on minu jaoks ikka veel müstika), on lihtsalt kahest halvast parem. Alternatiivne aeg oleks kolmapäeviti kell kaheksa hommikul ja pärast keskkooli lxppu keeldun ma kategooriliselt end enne kella üheksat voodist välja ajamast.

Tore uudis on see, et loengus räägitust arusaamisega pole mingeid probleeme. Keeleoskus kallerdab praegu just selle piiri peal, et aru saab, aga xppejxule vastu vaidlema veel ei kipu.