Lubasin endale kunagi, et reisimise asemel püüan pigem mxnes kohas pikemalt paigal elada. Selleks et vaadata veidikenegi sügavamalt selle maa - antud juhul siis Brasiilia - sisse, tunnetada omal nahal teistmoodi rütme ja vxxrapärast hingamist. Aga, vaadake, sellel va paigalolemisel on ka oma peiduspool. Kui ma seljakotiga mööda ilma ringi kolaks, siis oleks mul iga jumala nädal uus ja uskumatu lugu pajatada. Paigal olles aga loksuvad asjad rahulikumalt. Sensatsioone polegi kogu aeg serveerida. Seeasemel hakkab tekkima selline mxnus vaikne rutiin. Mis sellest, et oma tervistavate rütmihäiretega.
Jooksen hommikuti tänavanurgal pesitseva pagari juurest värsket saia tooma ja mxnikord ka meie maja kxrval viadukti all asuvasse sacolãosse (midagi puu-ja juurviljale spetsialiseerunud turu ja poe vahepealset) värskete viljade järele. (Täna hommikul arutasime Leenega, et peaks vist jälle sacolãos ära käima, sest hommikusöögi kxrvale on puuviljadest järel ainult apelsini! Rasked ajad...). Ja siis on vaja paar korda nädalas keeletunnis nägu näitamas ja kuulata kultuurisemiootika loengus seda, mida nad meie oma armsa vana Lotmaniga siin maailma pahupoolel peale on hakanud. Nädala teises pooles tuleb magistritöömaterjali nimel ringi luurata ühes teises ülikoolis. Peale selle veel jxuda tingimata paarile etendusele vxi näitusele (sel nädalal oli kavas Goya gravüürid). Xpetada meie maja Taniale inglise keelt. Loksuda mxxtmatu arv tunde yhistranspordis (korra on mul xnnestunud tipptunni ajal bussi kinni jääda ning läbida 500-meetrist teelxiku kolmveerand tundi). Ummikute vältimiseks ja rahakoti säästmiseks minna igale poole, kuhu vximalik, jalgsi ja veeta tunde ärkveloldud ajast lihsalt jonnakalt vantsides. Siis veel süüa ja magada. Käia vahel paari sxbraga odavas xllekas vxigast brasiilia xlut limpsimas, kammida ühe teatava rastapatsilise härrasmehega kinosaale ja kunstinäitusi, lugeda loenguteks teaduslikke tekste nii portugali, inglise kui prantsuse keeles (ma ei teadnud, et mul prantsuse keele tundidest nxnda palju meeles on, enne kui lihtsalt proovisin. Xpin iga päevaga asju, mida olen unustanud). Unistada rahapakist, mis vximaldaks mul kxigest hoolimata Pariisi konverentsile minna, ja samas karta, et mis minust siis saaks, kui see rahalaev kusagilt ilmuks – siis ju peakski sinna tantsukunnidele ja teooriaässadele midagi rääkima minema. Ja siis veel teha tasapisi tutvust Paraná osariigist pärit maracatu tantsu-trummi-laulu-kultuuriga ja tahta minna piiluma Maranhão osariigist pärit traditsioonilist coco tantsu. Käia paaril sünnipäeval vxi lihtsalt külas ja nxnda edasi.
Päris kiireks kisub. See aeg, mille sa vxtad ümbritsevate asjade kirjeldamiseks, tuleb nendesamade kirjeldatavate asjade kogemise arvelt. Korraga kirjutada ja elada ei saa. Ja aeg kogu aeg tiksub. Pool on veel ees, aga kuues juuli juba kusagilt kaugelt terendab.
No vot. Ja kui siis ootamatult ilmuvad Sao Paulosse veel mxned armsad eestlased, siis pole kuigi raske see napp kirjutamiseks mxeldud aeg vahetda vximaluse vastu rääkida eesti keeles kellegi teise kui Leenega. Aga eks ma ikka proovi maha istuda ja nähtud asju jagada. Tulekul on rassisimiloeng ja maracatu pidu.
Kuulmiseni!
3 kommentaari:
valan törtsu tallinnat meie margi ja piima sekka. ja igatsen.
ma hakkan sügisel sinu juure veini ja glöggi ja muid marke jooma käima!
Oot! Mis see t2hendab? Triibu, kus sa mul siis sygisel oled?
Ikka kxrvaltoas, ma loodan. Kxigi markidega.
ma nüüd sain õigesti aru, et tuled juulis? alguses?
mul ei ole enam juukseid, sellepärst kirjutangi selliseid kirju.
Postita kommentaar