Keeruline on p2rast metsavaikust ja alligaatoriuputisi j2lle tsivilisatsioonist vaimustuda. See linn on kole ja lärmakas. Sopanirekestest, mis kunagi olid vägevad jxed, mööda sxites käib alati südame alt üks valus tukse läbi. Esimest korda kui ma prügiämbrit tühjendamas käisin ja üritasin siis kogu selle hiigellinna prügilat ette kujutada, läks süda sxna otseses mxttes pahaks.
Aga. Siin linnas on muudki peale saaste. Ainuüksi eelmise nädala jooksul käisid meil siin Lauryn Hill, Gotan Project, Yo-Yo Ma. Nederlands Dans Theatre II esitas Jiri Kyliani vapustava "27´52´´", venelaste Derevo etendas oma butoh ja klounaadisegust "Ketzelit" (kahju küll, et naabreid saab paremini näha São Paulos kui Tallinnas, ent kui nad ka tuleksid näiteks Kuldse Maski raames Eestisse, siis maksaks mina, paadunud rott-tudeng, Draamateatri teise rxdu viimase rea pileti eest oma kahe nädala toiduraha). Lisaks veel väisas kodumaad Peruust pärit, aga Brasiilias kasvanud ilmakuulus eksperimentaal-lavastaja Enrique Diaz. Kinost ma parem ei räägigi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar