Raudtrelli vangid – Carandiru dokk-kaadris

No mis meie seal kaugel pxhjas Brasiiliast ikka teame? Samba ja karneval, jalka ja kohvi ja ongi kxik. Kohalikust kirjandusest pole kuuldudki, bossa-nova on ära kedratud vanainimeste lifti- ja tapeedimuusikaks ja ongi kxik. Kuritegevus lokkab ja ongi kxik.
(Ning, kahju kyll, hetke p2rast syvendan ma viimase osas teie eelarvamusi ilmselt veelgi)

Filmikunstist ollakse näinud parimal juhul „Jumala linna“ ning „Carandirut“. Need filmid joonistavad Brasiiliast huvitava, heidutava ja trööstitu, kuid ikkagi ühekülgse pildi. Umbes aasta tagasi sattusin ema ja vennaga just „Jumala linna“ vaatama. Ja siis paar nädalat hiljem tulin lagedale ideega, et, teate, ma tahan minna Brasiiliasse xppima. Mxni ime siis, et nad näost ära vajusid ja mxtlesid, et pxrutan otse favelasse end tappa laskma. Teine nimetatud film on mul nägemata, ent kuulu järgi kujutab see Lxuna-Ameerika suurimas vanglas toimuvat (kas seal tehakse otseselt juttu seal mxned aastad tagasi toimunud veresaunast, mille tulemusena 111 kinnipeetavat otsa sai, seda hetkel ei mäleta. Teadjamad parandagu mind!).

Väidetavalt on Brasiilias kokku veidi alla 300 tuhande kinnipeetava, neist peaaegu pooled on vangis São Paulo osariigis. Märtsis avaldatud inimxiguste aruande kohaselt ongi São Paulo suurim probleem vanglate ülerahvastatus. Laste ärakastuamisega (nii seksi kui tööjxu mxttes) pole asjalood nii hullud kui Pxhjapool, ent vangide arv kasvavat siin konservatiivsete kohtunike otsuste alusel iga aastaga ning hetkel on vanglates kolmandiku jagu vabu kohti puudu.

Selle taustateadmisega läksin Banco do Brasili kultuurikeskusesse Carandirust vändatud dokki vaatama – „O Prisoneiro da Grade de Ferro“ (Raudtrelli vang). (Selles, et riigi ühe rikkaima ettevxtte egiidi all näidatakse filme, mis räägivad riigi viletsusest, ei puudu oma iroonia, ent parem see, kui üldse mitte midagi). Ümber jutustada seda pole mxtet, teen parem kxige kolehämmastavamatest asjadest edetabeli:

1. Noad! Noad on vanglas loomulikult keelatud. Ent, vangide väitel, samavxrra kui nad keelatud on, on nad ka ellujäämiseks vajalikud. Sestap ihutakse nuge esimestest ettejuhtuvatest metallijuppidest. Kaks umbes kümnesentimeetrise läbimxxduga ning poolemeetripikkust kolakat – need on mxeldud ju haiget-tegemiseks.
   Vanglafotograaf, kes enamasti pildisab külastuspäeval pereportreid, on muuhulgas teinud viimseid ülesvxtteid omavahelistes arveteklaarimistes surma saanud tegelastest. Need pildid näitavad kxige vxikamal kujul nimetatud nugade otstarvet. See ei ole ilus.
2. Kartser nagu kartser ikka, ainult, et vange on ühe paariruutmeetrise pinna peal ligi kakskümmend. Kogu pxrand on tihedalt täis lamavaid mehekehi, mxned, kes pxrandale enam ei mahu, on sunnitud lae alla riputatud vxrk-kiiges kxlkuma. Kui kariloomadega nxnda tehakse, txusevad loomakaitsjad tagajalgadele.
3. Arstiabi on pxhimxtteliselt olematu (meenutatagu nuge). Väändunud mädanevad jäsemed, kael, mis on ülespaistetanud nxnda suureks, et seda sisuliselt enam polegi. Arst suudab päeva jooksul üle vaadata 20 kinnipeetavat. Ülejäänusid palub silt oma hädaga mitte peale käia.
4. Vaimse tervise ja sotsiaalse küpsuse „komisjoni“ moodustab üks küsitleja. Pärast kümnetele küsimustele vastamist (umbes nagu enne arstlikku läbivaatust) saab kinnipeetav paberilehele sirgeldatud otsuse – ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning jääb vanglamüüride vahele määramata ajaks.
5. Kongo Vabariigi kodanik, kes keelt ei mxista on ilma kohtumxistmiseta Carandirusse hoiule pandud. Ta ei tea, miks ta seal on, kauaks ta seal on.
6. Rotid. Suured armsad suuresilmalised rotid. Ja neid on oikuipalju.

Aprilli lxpus vxttis senati justiitskomisjon vastu otsuse alandada raskete kuritegude eest kinnipeetavate vanusem22ra 16. eluaastani...