Tegelikult ei ole Brasiilias bürokraatiaga asjalood teps mitte k6ige hullemad. Väljamaalasel tuleb vaid täita netis maksekorraldus, minna sellega panka ja maksta umbes 200 kohalikku raha, minna seejärel oma viisataotluse, paari passipildi ning ametliku passikoopiaga Föderaalpolitseisse, täita seal veel üks ankeet, anda s6rmejäljed ning asjad ongi korras.
Mida tegime meie:
1) me otsime föderaalpolitseid Lonely Planetis märgitud aadressilt. Avenida Prestes Maia on vaat' et kaheksarealine ääretu magistraal, mille k6nniteed on ühtlaselt kaetud tänavakaubitsejatega. Uimastavas kuumuses vantsime jonnakalt jalgsi mitu kilomeetrit ainult selleks, et avastada, et föderaalpolitsei kolis sealt m6nda aega tagasi linna teise otsa. Kui me hotellis uurime, kuidas siis Lapa linnaosas asuvasse uude politseimajja saab, löödakse pärast m6ningast uurimist käega ning soovitatakse takso v6tta.
2) paar päeva hiljem, kui oleme endid kohaliku ja korraliku kaardiga varustanud, v6tame ette orienteerumismatka Lapasse. Takso on välistatud. Liiga kallis. Nii, k6igepelat palav bussis6it ja siis veel kilomeetri-jagu asfaldimatka. Politseimaja on kurat-teab-kus-asuv hall mürakas, kus pärast mitmetes järjekordades seimist meile üks ankeet pihku surutakse ja kästakse hiljem tagasi tulla koos passipiltide, koopiate ning makstud maksuga. Mis maksuga? Viisa tegeminegi oli juba üksjagu kallis. Nüüd nad siis tahavad niigi vaestelt tudengitelt veel tuhandet krooni? Tuleme hunniku paberitega politseist tulema, missioon asjad v6imalikult kiiresti korda ajada jääb sel korral täitmata.
3) deshifreerime s6naraamatuga ankeeti ja täidame selle. Passipilte pole kah raske teha. Koopiad saame sealsamas fotopoes tehtud. Jääb see pagana pangas-käik. Netilehelt saab enam-vähem umbropsu paduportugalikeelse blanketi välja prinditud.
4) See tehtud, otsustame minna Lapasse - küll sealgi on m6ni pank, kus sind rahast kähku lagedaks tehakse, ja siis saab pärast seda kohe politseisse p6rutada. Jälle palavpalav bussis6it. Leiame bussijaama lähedalt pärast m6ningast ekslemist panga.
(Ahjaa, pangad on siin k6ik eranditult varustatud relvastatud turvameeste ning metallidetektoritega. Oma suure sumadaniga pole pangaruumi sisenemine soovitatav, arukas on see välisukse juures kappi lukustada. Aga see-eest v6ib pangakontoris järjekorras leida hulganisti amelevaid noori.)
Selles Lapa pangas on uksel lisaks turvadele veel üks noormees. Läheme oma maksekorraldused näpus temalt n6u küsima. Jorss paneb mu nime kirja ja käseb kahe tunni pärast uuesti tulla. Enne ei saa meid keegi aidata. Issand kui keeruliseks nad k6ige labasema pangaskäigugi teha suudavad!
5) S6idame bussiga niisama targalt koju tagasi. Polnud m6tet järjekorras seista, sest politsei oleks selleks ajaks juba kinni pandud. Otsustame maksku mis maksab vähemalt kodutänaval m6nes pangas asjad ära ajada. Siis saab kohe homme hommikul politseisse leekida. Banco do Brasil, soovitab politsei infoleht. Otsime Teodoro Sampaio tänavalt seda kollase logoga panka. Siin näib olevat k6ike muud kui seda. Küsime Bradesco pangast, kus Banco do Brasili leida. "Minge otse mööda sedasama Sampaiot mäest alla. Kohe varsti näetegi."
Kui me omadega juba kilomeetri jagu vantsinud oleme ja soovitud panka ikka näha pole, jalutame sisse Unibancosse ja küsime uuesti. "Minge natuke Sampaiot mööda üles. Banco do Brasil on kohe siin lähedal". Kurat! Kas kohalikud lasevad meil meelega mööda seda neetud tänavat üles-alla silgata? On see üleüldine meie vastane vanden6u, mis h6lmab nii saatkonda Helsingis, föderaalpolitseid kui k6iki arvukaid Brasiilia pangakonotreid?
6) L6puks märkame kollast Banco do Brasili logo, aga, jah, panga nimeks on märgitud "Banco da Ana"... Loll välkam lihtsalt ei tule selle peale, et nad naiste pangandusse t6mbamise kampaania korras ka m6nede kontorite nimesid otsustasid muuta.
7) Seisame terve igaviku Banco do Brasili/Banco da Ana sabas. K6ik selle nimel, et teada saada, et kaardiga küll pangas maksta ei saa. Tuleb otsida sularaha-automaat, mis Hansapanga kaardi pealt meile raha suvatseks anda. Keegi ütleb Leenele, et taolisi imemassinaid leidub vaid Paulistal. Oh... Vannume selleks päevaks alla.
8) Hommikul p6rutame Paulistale. Küsime siit ja sealt. Astume sisse veel kolme panga kontorisse. Aga nimetatud 24h masin ei taha Leenele ikka raha anda. Matame ka seekord lootuse maha ja läheme selle asemel hoopis Malooga 6lut jooma.
9) Järgmine päev on pühapäev. Saame kokku Eriku (üks neist teate küll) ja Julianaga. Muu hulgas näitab Erik Leenele, kuidas paberraha pangamasinast välja meelitada. Oma 6ndsas naiivsuses me jälle ei tulnud lihtsalt selle peale, et raha saab välja v6tta kontojäägi nupu alt...
10) Esmaspäev leiab meid pangasabast, kus me seekord saame imekiiresti oma rahast lahti. Eks meil hakka tekkima väike vilumus sabas-seismises ja pangaskäimises. Ja siis p6rutame otse bussiga (jälle) Lapasse.
11) Seisame veidike politseisabas. Ja mis siis selgub? Jah, meil on korralikud ankeedid, passipiltidega on k6ik korras, hiilgasumma oleme ka ilusti-kenasti ära maksnud, aga üks asi on ikka kehvasti - passikoopia on koopia küll, aga see pole ametliku cartório templiga (pabermajandus on siin maal n6nda suur, et neil on eraldi ametliku koopiakontori institutsioon. Vähe sellest, et igas teises majas saate te niisama koopiaid teha, on olemas kantoorad, kus kalli raha ja vähese ajaga notariaalselt kinnitatud koopia saab). See, et mul niikuinii on passi originaal neile letti lüüa, politseiametnikke ei veena. Vaja on templit. Mis siis ikka - lahkume jälle politseist, sedapuhku varustatuna lähima cartório aadressiga. Ja see pole üldsegi lähedal.
12) Otsime selle oma kaardil üles ja harrastame veel väheke kiirorienteerumist. Seisame natuke sabas ja palume teha koopiad k6igist passi kasutatud lehtedest. Sest eelnevalt on selgunud, et Brasiilia politseid huvitab muu hulgas ka minu 1999. aasta klassiekskursioon Peterburi... Ja siis esitatakse meile arve. Üüratu arve.
13) Jälle politseis. Natuke sabasseismist. Veel natuke ootamist. Ja siis v6etakse nii minult kui Leenelt iga jumala s6rme jälg ja siis ongi k6ik. Ja mille nimel? Eeldasime, et saame siit mingitsorti väljamaalase isikutunnistuse. Tühjagi! Kogu selle palagani väärilise tasuna ulatatakse meile üks labane lipik (ribakene sellestsamast ankeedist, mille me enne t2itsime), mille funktsiooni mitte keegi seletamagi ei vaevu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar