Üks luuletus

Saut Situmorang
Pärast Baudelaire’i

mõtle kui ma astun sinu ellu

mälestuste ema

armukeste armuke
nagu mõni iidne hiina džonki
mis seilab pärituult

ja toob kaasa unenägude õhtu

täiskuu ja siidised tähed

kui öö müstilise sirmina tasapisi sulgub

mul on piisavalt unenägusid et täita tuhat värssi

mis koosneks ainult metafooridest
ja ingellikud jaanimardikad laksutaksid aeglaste liigutustega oma

värelevaid hiigeltiibu
bambusflöödi üksluise heli saatel

mida mängib väike pruun poiss
kes uneleb rohtu sööva vesipühvli seljas

mõtle kui ma astun sinu ellu
hellalt nagu kauge mägi mis ilmub
tõusvast varahommikuudust
ja toob päiksevalguse ja tuhat linnulaulu
ja jaama saabuva rongi
läbilõikava vile

mõtle...