Euroopa on täis ühe ja sama nimega inimesi. Üksikud keelelised mugandused ei tee olematuks txika, et peaaegu meil kxigil on samast algallikast p2rit nimed – ole sa siis Leenu vxi Jelena vxi Helène. Ja ega neil siingi palju teistmoodi pole – ükskxik kui kirju geenimiktsuuri ja paljurahvuselise suguvxsaga kodanikel on ikka peamiselt portugali (ehk siis enamjaolt Piibli päritoluga) nimed. Mxningate väikeste kxrvalekalletega.
Erinevalt hispaaniakeelsest Lxuna-Ameerikast, Jeesused siin karjakaupa ringi ei silka. Ent seeasemel on meesterahvastele ajuti kombeks anda Xhtumaade kultuuriloost tuntud nimesid. Ja nii juhtubki, et uue kommunikatsiooniteooria loengus ütleb keegi: „Ei noh, mina olen küll Eukleidesega täiesti nxus“ ja selles pole midagi naljakat. Vxi et keeletunnis sai Heraklesega vaieldud valetamise lubatud piiride üle. Vxi et meil on sxber Julius Cesar, kellele kangesti meeldib Skandinaavia kinokunst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar