Maailma suurim karneval

Rio de Janeiro karnevalist on kuulunud kxik. Salvadori nime teavad Eestis vist vaid vähesed. Rios on pxirxhk vaatemängul, rahvas elab tribüünidelt kaasa, kuidas rodu erinevaid sambakoolide kasvandikke mööda kxikmxeldavates ning -mxeldamatutes kostüümides mööda sambatab. Riosse lähevad turistid. Kohalikud kogunevad Salvadori. Linna 3-miljoniline populatsioon paisub karnevaliks nelja ja pooleseks, tänavatel pidutsevat umbes 2 miljonit inimest. Sestap vxivad bahialased xigustatult väita, et just siin toimub maailma suurim pidu.

Pxhirxhk on Salvadoris muusikal. Paar kuud enne karnevali hakkavad kohalikud raadiojaamad ketrama lihtsakoelisi poplugusid, et peo ajaks oleks need absoluutselt kxigile pealuu sisse kulunud. Jxuame Salvadori paar nädalat enne karnevali ja isegi meie suudame peagi hitte kaasa mxmiseda. Peamiseks muusikastiiliks pole seejuures teps mitte samba, vaid axé - samba-pop-rock-reagge-funk-ja-tont-teab-mille-veel rütmikas segu, mis olevat alguse saanud 90datel. Ent raadiojaamad pole ainsad karnevalikuulutajad. Kaks nädalat enne suurt pauku käib peamistes peokohtades vilgas ehitustöö. Valmistatakse camarotesid - need on tribüünilaadsed moodustised, millest jxukam rahvas saab tänavatel toimuvat möllu turvaliselt pealt vaadata. Peo enda paneb käima bloco - see koosneb veoautost ümber ehitatud liikuvast lavast, mida nimetatakse trio elétricoks ning millelt kohaliku muusika suurkujud lugusid mängitavad, ning selle ümber köiega piiratud alast, kus pidulised oma lemmikbändi saatel mööda Salvadori tänavaid defileerivad. Just bloco sees ning selle ümber käib päris pidu. Laulu, tantsu, alkoholi, meeletusi - kokku kaheksa päeva, vahet pidamata.

Pxhipidu toimub kolmes linna piirkonnas korraga. Mere äärne Barra ning kesklinna Campo Grande on karnevali magnetid - just siia jookseb kokku Brasiilia noorsugu. Kui teie arvate, et viimastel aastatel on Viljandi folk veidi liiga üle käte läinud, siis tulge vaadake Barrat. See on (Xllesummer + Folk + Streetrave)* 1000. Massid on hoomamatud. Ja kogu see summ muudkui hüppab ja tantsib ja laulab ja joob xlut ja suudleb ja hüppab ja tantsib ja laulab ja joob xlut ja suudleb ja ...

Karnevali ajal, teadagi, on kxik pea peale pööratud. Sh igasugused moraalinormid. Poiss näeb tüdrukut ja siis nad väheke suudlevad (kui mitte enamat: ma pole kunagi näinud nxnda palju kasutatud kondoome tänavail vedelemas) ja siis nad liiguvad jälle edasi, järgmiste juurde. Nii on siin kombeks. Mxned kohalikud paarikesed pidavat vahetult enne karnevali koguni lahku minema, et poleks tüütuid sidemeid kammitsemas. Karnevali kolmandal päeval ristib Leene selle "kehavedelike peoks". Higi, sperma, vere ja oksepritsemed pole kohalike väitel siin sugugi tavatud. Pill tuleb ikka pika ilu peale. Meeletu massi sees tuleb kaklusi ja ülejoomist ette küll. Taustaks hingemattev uriinihais ja muusika, mis nxnda kxva, et trio elétrico mööda sxites on tunne, et südagi hüppab umbes meetrise amplituudiga üles ja alla.

Teisel karnevali pärastlxunal söandame omal käel minna Barrase uudistama. Julgust annab teadmine, et väidetavalt "ei käi päevasel ajal pidutsemas mitte keegi". Noh, selle kohta on siin uskumatult palju inimesi. Bloco sees tantsib valdavalt valgete noorte seltskond, kes on enestele kopsaka raha eest pääsme ja bloco värvides särgi muretsenud. Meie vxxrustajate peretütar Camila räägib hiljem, et blocosse laskmisel tuleb siiamaani aeg-ajalt ette diskrimineerimist - mxnikord ei aita pileti ostmisest, peab olema ka xige nahavärv. Bloco ääres hoiavad köit tundumalt tumedamad ning räsitumad pidulised. Aga ärge te arvake, et nendel pidutuju seetxttu sandim oleks. Ja bloco ümber tiksuvad niisama kiibitsejad, muu hulgas ka meie. Kui bänd selle suve hiti möirates mööda vurab, läheb bloco välisäärel nendega kaasa terve rodu musti kiilakaid poisse. Esialgu ei saa ma aru, on see nüüd kaklus vxi nad lihtsalt tantsivad. Härrased hüppavad muusika taktis ja teevad aeg-ajalt eesolja poole poksilööke, justkui tahaks, et see kiiremini liiguks. Endil näod keskendunud ja vihased. Siiamaani mxistatan... Ja tütarlaste kxikvximalike puusanxksude kirjeldamiseks tuleks koostada eraldi välimääraja.

Kolmas karnevali keskus on Pelorinho - Salvadori ajalooline kesklinn. Siin on pidu traditsioonilisem - üksikud hoovikontserdid, kostümeeritud rongkäigud, miimid ja aafrika trummiansamblid tänavanurkadel. Seda peetakse laste ja vanainimeste karnevaliks. Mine vxta kinni, olen ma nüüd üle- vxi alaküps, aga see laste ja vanurite versioon sobib mulle kuidagi rohkem. Kxrvakuulmine jääb alles ja, olgem ausad, siin on minu jaoks ka rohkem erakordset ja eksootilist. Popmuusika on igal pool mxneti sarnane. Aga taolisi candomblé-sambale omaseid sabakondiliigutusi, kui Pelorinhos, pole ma mitte kunagi näinud. Ja afrotrummide rütmid on kuidagi kxrvasxbralikumad kui trio eletrico tümakas. Püüan salamisi pärispiduliste puusanxksude lxputut repertuaari järele aimata. Keegi tuleb tantsule paluma, järelikult - tuli liiga hästi välja. Mängin umbkeelset turisti - maigutan arulageda kalapilguga suud ja raputan pead. Kxik Ricardod ja Armandod saavad korvi. Ma lihtsalt pole veel siin piisavalt kaua olnud, et suuta perverte viisakatest tantsulekutsujatest eristada. Vabandust. Ja siine meeletu meeleline ülemeelikus on minu pxhjamaa puritaaniloomuse jaoks veidi heidutav. Puusanxksudega tuleb veidi tagasihoidlikum olla. Kuni järgmise lauluni. Sest isegi külmad ja tuimad Ida- Euroopa pipraplikad ei saa jääda selllliste rütmidega liikumatuks.

Rios toimub sambadromo defilee kahel päeval, Salvadoris kestab pidu kaheksa päeva. Mitte keegi ei käi tööl. Toidupoed on päevas lahti vaid paar tundi. Kogu elu seisab. Kes ise ei viitsi massi sisse möllama minna, vaatab pidu kodus otseülekandega telekast. Räägitakse, et kohalike jaoks karnevaliga uus aasta alles algab. Ja suur osa Salvadorlastest veedavad selle uue aasta järgmiseks karnevaliks valmistudes. Muide, just praegu oleks huvilistel kxige xigem aeg hakata järgmiseks peoks pileteid muretsema.